Milline riik on kõige ekstravertsem? Big Five 48 riigis

Lühike vastus: Suures veebivalimis on kõige ekstravertsemad riigid Holland, Norra ja Taani ning kõige vähem ekstravertsed Brasiilia, Portugal ja Poola. Riikide erinevused on aga väikesed võrreldes inimeste erinevustega ühe ja sama riigi sees ning enesekirjelduste põhjal riikide võrdlemisel on omad lõksud. Uuri kaarti allpool ise ja loe, miks numbritesse tasub suhtuda veidi skeptiliselt.

Peamised järeldused

• Kõige ekstravertsemad: Holland, Norra, Taani ja Iirimaa. Kõige vähem: Brasiilia, Portugal, Poola ja Vietnam.
• Kõige rahulikumad (madalaim neurootilisus): Holland, Šveits, Tai, Rootsi ja Norra. Kõrgeim: Kreeka, Venemaa, Poola ja Filipiinid.
• Kõige avatumad kogemustele: Šveits, Iisrael, Saksamaa ja Prantsusmaa.
• Norra paistab silma: 48 riigi seas teisel kohal ekstravertsuses, ühtlasi üks kohusetundlikumaid ja meeldivamaid ning üks rahulikumaid.
• Soome on Põhjamaade erand: tema ekstravertsus ja meeldivus on madalamad kui naabritel.
• Isegi kõige ja kõige vähem ekstravertse riigi vahe moodustab vaid umbes poole sellest, kui palju inimesed ühe riigi sees erinevad. Enamiku riikide erinevus on sellest veelgi väiksem.

Uuri kaarti

Norra ja vaikne skandinaavlane

Norrakaid kirjeldatakse sageli, mitte vähem nende endi poolt, kui tagasihoidlikke: bussis hoitakse omaette ja võõrastega hakatakse rääkima alles pärast paari jooki. Nendes andmetes kirjeldavad norralased end väljapoole pööratumana kui peaaegu ükski teine rahvas ning rahuliku ja kohusetundlikuna.

Kuidas saavad mõlemad olla tõsi? Isiksusetest küsib, kuidas sa näed end võrreldes ümbritsevate inimestega. Paljud küsimused puudutavad käitumist tuttavate seas: paljude inimestega peol rääkimine, vestluste alustamine. Stereotüüp aga puudutab sageli seda, kuidas võõrad avalikus kohas käituvad. Ja norralased, kes teevad internetis inglisekeelset isiksusetesti, ei ole kõik norralased. Soome seevastu vastab oma vaikse maineni paremini: ta kuulub siin kõige vähem ekstravertsete riikide hulka.

Miks riikide võrdlemine on keeruline

Test oli inglise keeles. Kõik vastasid samadele 50 väitele inglise keeles. Enamikule väljaspool inglise keelt kõnelevat maailma on see teine keel. Avatust mõõdetakse osaliselt selliste väidetega nagu „Mul on rikkalik sõnavara“ ja „Kasutan keerulisi sõnu“, nii et pole üllatus, et riigid, kus inglise keel on teine keel, saavad avatuses madalamaid tulemusi.

Valim ei ole rahvastik. Inimesed, kes teevad Brasiilias või Vietnamis internetis inglisekeelset isiksusetesti, on nooremad, haritumad ja inglise keelega harjunumad kui keskmine inimene seal. Ameerika Ühendriikides on valim laiem.

Inimesed võrdlevad end ümbritsevatega. Kui hindad, kui korrapärane sa oled, võrdled end oma kultuuri inimestega. Seda nimetatakse võrdlusrühma efektiks. Ühes uuringus said riigid, kus inimesed hindasid end kõige vähem kohusetundlikeks, näiteks Jaapan, ühed kõrgeimad tulemused kohusetundlikkust peegeldavas käitumises, näiteks täpsuses ja avalike kellade õigesti käimises (Heine, Buchtel & Norenzayan, 2008).

Stereotüübid langevad harva kokku. 49 kultuuri uuringus võrreldi, mida inimesed usuvad oma riigi tüüpilisest inimesest, mõõdetud isiksusega samas riigis. Uskumustel polnud mõõtmistega peaaegu mingit pistmist (Terracciano et al., 2005).

Erinevused on väikesed. Ühe riigi sees erinevad inimesed palju rohkem kui riigid üksteisest. Kellegi riigi teadmine ütleb tema isiksuse kohta väga vähe.

Mida leiavad suuremad uuringud

Teadlased on riike võrrelnud tõlgitud testide ja hoolikama valimiga. Suurim neist uuris 56 riiki ning leidis piirkondlikke mustreid, kuid ka seda, et riikidevahelised erinevused on tagasihoidlikud ja neid kujundab osaliselt see, kuidas inimesed küsimustikele vastavad (Schmitt et al., 2007). Kõige kindlam järeldus on sama mis siin: tõelisi keskmisi erinevusi on, kuid need on väikesed ning ainuüksi enesekirjeldused ei lase neid lõplikult kindlaks teha.

Kust andmed pärinevad

Numbrid pärinevad Open Psychometricsi avatud uuringuandmetest, kus inimesed tegid aastatel 2016–2018 Big Fivei testi 50-väitelist versiooni (Goldbergi IPIP Big-Five Factor Markers). Riik määrati internetiaadressi järgi, seda ei küsitud. Jätsime alles ühe vastuse internetiaadressi kohta, eemaldasime poolikud ning ebausutavalt kiired või aeglased vastused ning näitame riike, kus on vähemalt 1 000 inimest: 584 535 inimest 48 riigist. Tulemused jäävad vahemikku 0–100.

Need 50 väidet ei ole samad mis meie testis, seega ei saa oma tulemust kaardiga otse võrrelda. Selleks vaata, kuidas eri vanuses naised ja mehed tulemusi saavad, kus kasutatakse samu väiteid mis meie testis.

Allikad

• Open Psychometrics. IPIP Big-Five Factor Markers data, 2016–2018. openpsychometrics.org/_rawdata.
• Goldberg, L. R. (1992). The development of markers for the Big-Five factor structure. Psychological Assessment, 4(1), 26–42. IPIP.
• Heine, S. J., Buchtel, E. E., & Norenzayan, A. (2008). What do cross-national comparisons of personality traits tell us? The case of conscientiousness. Psychological Science, 19(4), 309–313. doi:10.1111/j.1467-9280.2008.02085.x
• Schmitt, D. P., Allik, J., McCrae, R. R., & Benet-Martínez, V. (2007). The geographic distribution of Big Five personality traits: Patterns and profiles of human self-description across 56 nations. Journal of Cross-Cultural Psychology, 38(2), 173–212. doi:10.1177/0022022106297299
• Terracciano, A., et al. (2005). National character does not reflect mean personality trait levels in 49 cultures. Science, 310(5745), 96–100. doi:10.1126/science.1117199