Neurootilisus

Neurootilisus tähendab kalduvust kogeda negatiivseid tundeid.

Freud kasutas algselt terminit „neuroos“, et kirjeldada seisundit, mida iseloomustavad vaimne pinge, emotsionaalne kannatus ja suutmatus elu tavaliste nõudmistega tõhusalt toime tulla. Ta väitis, et igaühel on mõningaid neuroosi tunnuseid, kuid me erineme kannatuse määra ja konkreetsete sümptomite poolest. Tänapäeval tähendab neurootilisus kalduvust kogeda negatiivseid tundeid.

Kõrge neurootilisuse skooriga inimesed võivad kogeda peamiselt ühte kindlat negatiivset tunnet, näiteks ärevust, viha või masendust, kuid tõenäoliselt kogevad nad neist mitut.

Kõrge neurootilisusega inimesed on emotsionaalselt reaktiivsed. Nad reageerivad emotsionaalselt sündmustele, mis enamikku inimesi ei mõjutaks, ja nende reaktsioonid on tavalisest tugevamad. Nad tõlgendavad tavalisi olukordi tõenäolisemalt ohtlikena ja väikseid tagasilööke lootusetult raskena.

Nende negatiivsed emotsionaalsed reaktsioonid kipuvad kestma ebatavaliselt kaua, mis tähendab, et nad on sageli halvas tujus. Need raskused emotsioonide reguleerimisel võivad vähendada võimet selgelt mõelda, otsuseid langetada ja stressiga tõhusalt toime tulla.

Ärevus

Ärevate inimeste aju „võitle või põgene“ süsteem käivitub liiga kergesti ja liiga sageli. Seetõttu tunnevad kõrge ärevusega inimesed sageli, et midagi ohtlikku on kohe juhtumas. Nad võivad karta kindlaid olukordi või olla lihtsalt üldiselt kartlikud. Nad tunnevad end pinges, rahutu ja närvilisena. Madala ärevusega inimesed on üldiselt rahulikud ja kartmatud.

Viha

Kõrge viha skooriga inimesed saavad raevu, kui asjad ei lähe nii, nagu nad tahavad. Nad on tundlikud õiglase kohtlemise suhtes ning tunnevad pahameelt ja kibestumist, kui neile tundub, et neid petetakse. See skaala mõõdab kalduvust vihastuda; see, kas inimene oma ärritust ja vaenulikkust ka välja näitab, sõltub tema meeldivuse tasemest. Madala skooriga inimesed ei vihastu sageli ega kergesti.

Depressiivsus

See skaala mõõdab kalduvust tunda kurbust, rusutust ja lootusetust. Kõrge skooriga inimestel napib energiat ja neil on raske tegevusi alustada. Madala skooriga inimesed on sellistest masendavatest tunnetest tavaliselt vabad.

Ebakindlus

Ebakindlad inimesed on tundlikud selle suhtes, mida teised neist arvavad. Mure tagasilükkamise ja naeruvääristamise pärast paneb nad end teiste seas häbelikult ja ebamugavalt tundma. Nad satuvad kergesti piinlikkusse ja tunnevad sageli häbi. Nende hirm, et teised neid kritiseerivad või nende üle naeravad, on liialdatud ja ebarealistlik, kuid nende kohmetus ja ebamugavus võivad muuta need hirmud isetäituvaks ennustuseks. Madala skooriga inimesi seevastu ei vaeva ekslik mulje, et kõik neid jälgivad ja hindavad. Nad ei tunne end suhtlusolukordades närviliselt.

Mõõdutundetus

Mõõdutundetud inimesed tunnevad tugevaid ihasid ja tunge, millele neil on raske vastu panna. Nad kipuvad keskenduma pigem lühiajalistele naudingutele ja tasudele kui pikaajalistele tagajärgedele. Madala skooriga inimesed ei koge tugevaid vastupandamatuid ihasid ja seetõttu ei kiusa neid liialdamine.

Haavatavus

Haavatavuse skaalal kõrge skooriga inimesed kogevad surve või stressi all paanikat, segadust ja abitust. Madala skooriga inimesed tunnevad end stressiolukorras tasakaalukama, enesekindlama ja selgema peaga.