Kohusetundlikkus

Kohusetundlikkus puudutab seda, kuidas me oma impulsse kontrollime, reguleerime ja suuname.

Impulsid ei ole iseenesest halvad. Vahel nõuab ajapuudus kiiret otsust ja esimese impulsi järgi tegutsemine võib olla igati tõhus. Ka mängu, mitte töö ajal võib spontaanne ja impulsiivne käitumine olla lõbus. Impulsiivseid inimesi võivad teised näha värvikate, lõbusate ja veidi pööraste seltsilistena.

Siiski võib impulsside järgi tegutsemine mitmel moel pahandusi tuua. Mõned impulsid on antisotsiaalsed. Kontrollimatud antisotsiaalsed teod ei kahjusta mitte ainult teisi ühiskonnaliikmeid, vaid võivad tuua kaasa ka kättemaksu nende toimepanija vastu. Teine probleem impulsiivsete tegudega on see, et need annavad sageli kohese rahulduse, kuid soovimatud pikaajalised tagajärjed. Näiteks liigne seltsielu, mis viib töökoha kaotuseni, solvang, mis lõhub olulise suhte, või naudingut pakkuvad uimastid, mis lõpuks tervise hävitavad.

Impulsiivne käitumine, isegi kui see pole tõsiselt kahjulik, vähendab inimese tõhusust märkimisväärselt. Impulsiivselt tegutsedes ei kaaluta teisi võimalikke tegutsemisviise, millest mõni oleks olnud targem kui impulsiivne valik. Impulsiivsus viib inimese ka kõrvale projektidest, mis nõuavad korrastatud sammude või etappide jada. Seetõttu jäävad impulsiivse inimese saavutused väikeseks, hajusaks ja ebaühtlaseks.

Intelligentsuse tunnus, mis võib-olla eristab inimest varasematest eluvormidest, on võime enne impulsi järgi tegutsemist mõelda tulevastele tagajärgedele. Arukas tegutsemine hõlmab pikaajaliste eesmärkide kaalumist, nendeni viivate teede korraldamist ja planeerimist ning eesmärkide poole püsimist vaatamata hetkelistele vastupidistele impulssidele. Mõtet, et intelligentsus sisaldab impulsside kontrolli, võtab hästi kokku sõna „ettenägelikkus“, mida kasutatakse ka kohusetundlikkuse valdkonna alternatiivse nimetusena. Ettenägelik inimene on ühtaegu tark ja ettevaatlik.

Kohusetundlikkuse skaalal kõrge skooriga inimesi peavad teised tõepoolest intelligentseks. Kõrge kohusetundlikkuse eelised on ilmsed. Kohusetundlikud inimesed hoiavad pahandustest eemale ja saavutavad sihikindla planeerimise ja visadusega palju. Teised peavad neid ka arukaks ja usaldusväärseks. Negatiivne külg on see, et nad võivad olla sundperfektsionistid ja töönarkomaanid. Lisaks võivad äärmiselt kohusetundlikud inimesed tunduda kuivade ja igavatena.

Vähem kohusetundlikke inimesi võidakse kritiseerida ebausaldusväärsuse, ambitsioonipuuduse ja raamidest väljumise pärast, kuid nad kogevad palju lühikesi naudinguid ja neid ei nimetata kunagi kuivikuteks.

Enesetõhusus

Enesetõhusus kirjeldab usku oma võimesse asju korda saata. Kõrge skooriga inimesed usuvad, et neil on edu saavutamiseks vajalik arukus (terve mõistus), tahe ja enesekontroll. Madala skooriga inimesed ei tunne end tõhusana ja neil võib olla tunne, et nad ei kontrolli oma elu.

Korraarmastus

Kõrge korraarmastusega inimesed on hästi organiseeritud. Neile meeldib elada rutiinide ja ajakavade järgi. Nad koostavad nimekirju ja teevad plaane. Madala skooriga inimesed kipuvad olema korrapäratud ja hajevil.

Kohusetunne

See skaala peegeldab inimese kohuse- ja vastutustunde tugevust. Kõrge skooriga inimestel on tugev moraalne kohusetunne. Madala skooriga inimesed peavad lepinguid, reegleid ja eeskirju liiga piiravaks. Neid nähakse tõenäoliselt ebausaldusväärse või isegi vastutustundetuna.

Saavutusvajadus

Selle skaala kõrge skooriga inimesed pingutavad kõvasti, et saavutada tipptaset. Soov olla tunnustatud edukana hoiab neid kõrgete eesmärkide kursil. Neil on elus sageli tugev suunataju, kuid äärmiselt kõrge skooriga inimesed võivad olla liiga ühekülgsed ja oma tööst kinnisideeliselt haaratud. Madala skooriga inimesed on rahul, kui saavad minimaalse pingutusega hakkama, ja teised võivad neid pidada laisaks.

Enesedistsipliin

Enesedistsipliin – mida paljud nimetavad tahtejõuks – tähendab võimet püsida raskete või ebameeldivate ülesannete juures, kuni need on tehtud. Tugeva enesedistsipliiniga inimesed suudavad ületada vastumeelsuse alustamise ees ja püsida kursil vaatamata segajatele. Nõrga enesedistsipliiniga inimesed lükkavad asju edasi ega vii neid lõpuni, jättes sageli pooleli isegi ülesanded, mida nad väga tahaksid lõpetada.

Ettevaatlikkus

Ettevaatlikkus kirjeldab kalduvust mõelda võimalused enne tegutsemist läbi. Ettevaatlikkuse skaalal kõrge skooriga inimesed võtavad otsustamiseks aega. Madala skooriga inimesed ütlevad või teevad sageli esimese asja, mis pähe tuleb, kaalumata alternatiive ja nende tõenäolisi tagajärgi.