Nii näeb sinu tulemus välja.
See on väljamõeldud profiil, mis näitab, mida sa pärast testi saad: viis põhivaldkonda, 30 alaskaalat ja selgitused lihtsas keeles.
- Tugevaim omadus
- Avatus kogemustele 83%
- Madalaim omadus
- Ekstravertsus 29%
- Kõige tasakaalukam
- Neurootilisus 31%
Ülevaade
Skoor näitab, kuhu sa igal omadusel jääd, madalast kõrgeni. Ükski profiil ei ole teisest parem.
- AAvatus kogemusteleKõrge83%
- KKohusetundlikkusKõrge71%
- EEkstravertsusMadal29%
- MMeeldivusKõrge70%
- NNeurootilisusMadal31%
Profiil kirjeldab sinu vastustel põhinevaid kalduvusi, mitte diagnoosi ega hinnangut sellele, kes sa oled.
Avatus kogemustele
Kõrge104 / 120 · 83%
Sinu skoor skaalal „Avatus kogemustele“ on kõrge, mis näitab, et sa naudid uudsust, vaheldust ja muutusi. Sa oled uudishimulik, kujutlusvõimeline ja loov.
Avatus kogemustele kirjeldab mõtlemisstiili mõõdet, mis eristab kujutlusvõimelisi ja loovaid inimesi maalähedastest ja tavapärast eelistavatest inimestest.
Loe selle omaduse kohta lähemalt
Avatud inimesed on intellektuaalselt uudishimulikud, hindavad kunsti ja on ilu suhtes tundlikud. Võrreldes suletumate inimestega on nad oma tunnetest tavaliselt teadlikumad. Nad kipuvad mõtlema ja tegutsema omanäoliselt ega hooli alati tavadest. Intellektuaalid saavad avatuse skaalal enamasti kõrge skoori, mistõttu on seda tegurit nimetatud ka kultuuriks või intellektiks.
Siiski on intellekti kõige õigem pidada vaid üheks kogemustele avatuse tahuks. Avatuse skoorid on haridusaastate ja tavapäraste intelligentsustestide tulemustega seotud üsna nõrgalt.
Avatud mõtlemisstiili teine tunnus on võime mõelda sümbolite ja abstraktsioonidega, mis on konkreetsest kogemusest kaugel. Olenevalt inimese konkreetsetest vaimsetest võimetest võib see sümboliline mõtlemine väljenduda matemaatilise, loogilise või geomeetrilise mõtlemisena, keele kunstilise ja metafoorse kasutamisena, muusika loomise või esitamisena või mõnes paljudest kujutavatest või etenduskunstidest.
Madala avatuse skooriga inimestel on tavaliselt kitsad ja tavapärased huvid. Nad eelistavad lihtsat, otsekohest ja ilmselget keerulisele, mitmetähenduslikule ja peenele. Kunsti ja teadust võivad nad vaadata kahtlustavalt, pidades neid arusaamatuks või praktilise kasuta. Suletumad inimesed eelistavad tuttavat uudsele; nad on konservatiivsed ja muutustele vastu.
Psühholoogid, kes on sageli ise kogemustele avatud, esitavad avatust tihti tervislikuma või küpsemana. Tegelikult on avatud ja suletud mõtlemisstiil kasulikud erinevates keskkondades. Avatud inimese intellektuaalne stiil võib hästi sobida professorile, kuid uuringud on näidanud, et suletum mõtlemine on seotud paremate töötulemustega politseitöös, müügis ja mitmel teenindusalal.
Alaskaalad
- KujutlusvõimeKõrge 17 / 20
Kujutlusvõimeliste inimeste jaoks on päris maailm sageli liiga lihtne ja tavaline. Selle skaala kõrge skooriga inimesed kasutavad fantaasiat, et luua rikkam ja huvitavam maailm. Madala skooriga inimesed on pigem faktide kui fantaasia poole kaldu.
- KunstihuviKõrge 19 / 20
Selle skaala kõrge skooriga inimesed armastavad ilu nii kunstis kui ka looduses. Kunsti- ja looduselamused haaravad neid kergesti kaasa ning nad süvenevad neisse täielikult. Neil ei ole tingimata kunstilist ettevalmistust ega annet, kuigi paljudel on. Selle skaala määravad tunnused on huvi loodusliku ja inimloodud ilu vastu ning oskus seda hinnata. Madala skooriga inimestel puudub esteetiline tundlikkus ja huvi kunsti vastu.
- EmotsionaalsusKõrge 16 / 20
Kõrge emotsionaalsusega inimestel on hea ligipääs oma tunnetele ja nad on neist teadlikud. Madala skooriga inimesed on oma tunnetest vähem teadlikud ega kipu oma emotsioone avalikult väljendama.
- SeiklushimuKõrge 17 / 20
Kõrge seiklushimuga inimesed tahavad innukalt proovida uusi tegevusi, reisida võõrastesse maadesse ja kogeda erinevaid asju. Tuttav ja rutiinne tundub neile igav ning nad valivad koju uue tee lihtsalt sellepärast, et see on teistsugune. Madala skooriga inimesed tunnevad end muutuste juures tavaliselt ebamugavalt ja eelistavad tuttavat rutiini.
- IntellektKõrge 17 / 20
Intellekt ja kunstihuvi on kogemustele avatuse kaks kõige olulisemat ja kesksemat tahku. Kõrge intellekti skooriga inimesed armastavad ideedega mängida. Nad on avatud uutele ja ebatavalistele ideedele ning neile meeldib intellektuaalsetel teemadel vaielda. Nad naudivad mõistatusi, nuputamisülesandeid ja ajuragistamist. Madala skooriga inimesed eelistavad tegeleda pigem inimeste või asjade kui ideedega. Intellektuaalseid harjutusi peavad nad ajaraiskamiseks. Intellekti ei tohiks samastada intelligentsusega. Intellekt on mõtlemisstiil, mitte vaimne võimekus, kuigi kõrge intellekti skooriga inimesed saavad standardsetes intelligentsustestides veidi paremaid tulemusi kui madala skooriga inimesed.
- LiberaalsusKõrge 18 / 20
Psühholoogiline liberaalsus tähendab valmisolekut seada kahtluse alla autoriteete, tavasid ja traditsioonilisi väärtusi. Äärmuslikul kujul võib psühholoogiline liberaalsus väljenduda isegi otsese vaenulikkusena reeglite vastu, kaastundena seaduserikkujate suhtes ning armastusena mitmetähenduslikkuse, kaose ja korratuse vastu. Psühholoogilised konservatiivid eelistavad turvalisust ja stabiilsust, mida pakub traditsioonidest kinnipidamine. Psühholoogiline liberaalsus ja konservatiivsus ei ole sama mis poliitilised eelistused, kuid kallutavad inimesi kindlasti teatud erakondade poole.
Kohusetundlikkus
Kõrge92 / 120 · 71%
Sinu skoor skaalal „Kohusetundlikkus“ on kõrge. See tähendab, et sa sead selged eesmärgid ja püüdled nende poole sihikindlalt. Inimesed peavad sind usaldusväärseks ja töökaks.
Kohusetundlikkus puudutab seda, kuidas me oma impulsse kontrollime, reguleerime ja suuname.
Loe selle omaduse kohta lähemalt
Impulsid ei ole iseenesest halvad. Vahel nõuab ajapuudus kiiret otsust ja esimese impulsi järgi tegutsemine võib olla igati tõhus. Ka mängu, mitte töö ajal võib spontaanne ja impulsiivne käitumine olla lõbus. Impulsiivseid inimesi võivad teised näha värvikate, lõbusate ja veidi pööraste seltsilistena.
Siiski võib impulsside järgi tegutsemine mitmel moel pahandusi tuua. Mõned impulsid on antisotsiaalsed. Kontrollimatud antisotsiaalsed teod ei kahjusta mitte ainult teisi ühiskonnaliikmeid, vaid võivad tuua kaasa ka kättemaksu nende toimepanija vastu. Teine probleem impulsiivsete tegudega on see, et need annavad sageli kohese rahulduse, kuid soovimatud pikaajalised tagajärjed. Näiteks liigne seltsielu, mis viib töökoha kaotuseni, solvang, mis lõhub olulise suhte, või naudingut pakkuvad uimastid, mis lõpuks tervise hävitavad.
Impulsiivne käitumine, isegi kui see pole tõsiselt kahjulik, vähendab inimese tõhusust märkimisväärselt. Impulsiivselt tegutsedes ei kaaluta teisi võimalikke tegutsemisviise, millest mõni oleks olnud targem kui impulsiivne valik. Impulsiivsus viib inimese ka kõrvale projektidest, mis nõuavad korrastatud sammude või etappide jada. Seetõttu jäävad impulsiivse inimese saavutused väikeseks, hajusaks ja ebaühtlaseks.
Intelligentsuse tunnus, mis võib-olla eristab inimest varasematest eluvormidest, on võime enne impulsi järgi tegutsemist mõelda tulevastele tagajärgedele. Arukas tegutsemine hõlmab pikaajaliste eesmärkide kaalumist, nendeni viivate teede korraldamist ja planeerimist ning eesmärkide poole püsimist vaatamata hetkelistele vastupidistele impulssidele. Mõtet, et intelligentsus sisaldab impulsside kontrolli, võtab hästi kokku sõna „ettenägelikkus“, mida kasutatakse ka kohusetundlikkuse valdkonna alternatiivse nimetusena. Ettenägelik inimene on ühtaegu tark ja ettevaatlik.
Kohusetundlikkuse skaalal kõrge skooriga inimesi peavad teised tõepoolest intelligentseks. Kõrge kohusetundlikkuse eelised on ilmsed. Kohusetundlikud inimesed hoiavad pahandustest eemale ja saavutavad sihikindla planeerimise ja visadusega palju. Teised peavad neid ka arukaks ja usaldusväärseks. Negatiivne külg on see, et nad võivad olla sundperfektsionistid ja töönarkomaanid. Lisaks võivad äärmiselt kohusetundlikud inimesed tunduda kuivade ja igavatena.
Vähem kohusetundlikke inimesi võidakse kritiseerida ebausaldusväärsuse, ambitsioonipuuduse ja raamidest väljumise pärast, kuid nad kogevad palju lühikesi naudinguid ja neid ei nimetata kunagi kuivikuteks.
Alaskaalad
- EnesetõhususKõrge 16 / 20
Enesetõhusus kirjeldab usku oma võimesse asju korda saata. Kõrge skooriga inimesed usuvad, et neil on edu saavutamiseks vajalik arukus (terve mõistus), tahe ja enesekontroll. Madala skooriga inimesed ei tunne end tõhusana ja neil võib olla tunne, et nad ei kontrolli oma elu.
- KorraarmastusKeskmine 11 / 20
Kõrge korraarmastusega inimesed on hästi organiseeritud. Neile meeldib elada rutiinide ja ajakavade järgi. Nad koostavad nimekirju ja teevad plaane. Madala skooriga inimesed kipuvad olema korrapäratud ja hajevil.
- KohusetunneKõrge 16 / 20
See skaala peegeldab inimese kohuse- ja vastutustunde tugevust. Kõrge skooriga inimestel on tugev moraalne kohusetunne. Madala skooriga inimesed peavad lepinguid, reegleid ja eeskirju liiga piiravaks. Neid nähakse tõenäoliselt ebausaldusväärse või isegi vastutustundetuna.
- SaavutusvajadusKõrge 17 / 20
Selle skaala kõrge skooriga inimesed pingutavad kõvasti, et saavutada tipptaset. Soov olla tunnustatud edukana hoiab neid kõrgete eesmärkide kursil. Neil on elus sageli tugev suunataju, kuid äärmiselt kõrge skooriga inimesed võivad olla liiga ühekülgsed ja oma tööst kinnisideeliselt haaratud. Madala skooriga inimesed on rahul, kui saavad minimaalse pingutusega hakkama, ja teised võivad neid pidada laisaks.
- EnesedistsipliinKõrge 16 / 20
Enesedistsipliin – mida paljud nimetavad tahtejõuks – tähendab võimet püsida raskete või ebameeldivate ülesannete juures, kuni need on tehtud. Tugeva enesedistsipliiniga inimesed suudavad ületada vastumeelsuse alustamise ees ja püsida kursil vaatamata segajatele. Nõrga enesedistsipliiniga inimesed lükkavad asju edasi ega vii neid lõpuni, jättes sageli pooleli isegi ülesanded, mida nad väga tahaksid lõpetada.
- EttevaatlikkusKõrge 16 / 20
Ettevaatlikkus kirjeldab kalduvust mõelda võimalused enne tegutsemist läbi. Ettevaatlikkuse skaalal kõrge skooriga inimesed võtavad otsustamiseks aega. Madala skooriga inimesed ütlevad või teevad sageli esimese asja, mis pähe tuleb, kaalumata alternatiive ja nende tõenäolisi tagajärgi.
Ekstravertsus
Madal52 / 120 · 29%
Sinu skoor skaalal „Ekstravertsus“ on madal, mis näitab, et sa oled introvertne, reserveeritud ja vaikne. Sa naudid üksindust ja omaette tegevusi. Sinu suhtlusring piirdub tavaliselt mõne lähedase sõbraga.
Ekstravertsust iseloomustab tugev seotus välismaailmaga.
Loe selle omaduse kohta lähemalt
Ekstravertidele meeldib olla inimeste seas, nad on energiat täis ja kogevad sageli positiivseid emotsioone. Nad kipuvad olema entusiastlikud ja tegutsemisele orienteeritud inimesed, kes ütlevad põnevatele võimalustele tõenäoliselt „Jah!“ või „Lähme!“. Seltskonnas meeldib neile rääkida, ennast kehtestada ja tähelepanu tõmmata.
Introvertidel puudub ekstravertide elevus, energia ja aktiivsus. Nad on pigem vaiksed, tagasihoidlikud, kaalutlevad ja seltsielust eemale hoidvad. Nende vähest sotsiaalset osalust ei tohiks tõlgendada häbelikkuse või masendusena; introvert vajab lihtsalt vähem stimulatsiooni kui ekstravert ja eelistab olla üksi.
Introverdi iseseisvust ja reserveeritust peetakse vahel ekslikult ebasõbralikkuseks või kõrkuseks. Tegelikult ei otsi kõrge meeldivuse skooriga introvert ise teiste seltsi, kuid on üsna meeldiv, kui temaga suhtlema asutakse.
Alaskaalad
- SõbralikkusMadal 7 / 20
Sõbralikele inimestele meeldivad teised inimesed päriselt ja nad näitavad oma positiivseid tundeid avalikult välja. Nad leiavad kiiresti sõpru ja neil on lihtne luua lähedasi, usalduslikke suhteid. Madala sõbralikkuse skooriga inimesed ei ole tingimata külmad ega vaenulikud, kuid nad ei otsi ise kontakti ja neid tajutakse kauge ja reserveerituna.
- SeltsivusKeskmine 11 / 20
Seltsivad inimesed peavad teiste seltskonda meeldivalt ergutavaks ja rahuldust pakkuvaks. Nad naudivad rahvahulkade elevust. Madala skooriga inimesed tunnevad end suurtes seltskondades sageli ülekoormatuna ja väldivad neid seetõttu teadlikult. Neile ei pruugi inimeste seas olemine vahel sugugi ebameeldiv olla, kuid nende vajadus privaatsuse ja omaette oldud aja järele on palju suurem kui kõrge skooriga inimestel.
- KehtestavusMadal 8 / 20
Kõrge kehtestavuse skooriga inimestele meeldib sõna võtta, ohjad enda kätte haarata ja teiste tegevust suunata. Nad on rühmades sageli liidrid. Madala skooriga inimesed ei räägi tavaliselt palju ja lasevad teistel rühma tegevust juhtida.
- AktiivsusKeskmine 10 / 20
Aktiivsed inimesed elavad kiiret ja tegusat elu. Nad liiguvad kiiresti, energiliselt ja hoogsalt ning on seotud paljude tegevustega. Selle skaala madala skooriga inimesed järgivad aeglasemat, rahulikumat ja lõdvestunumat tempot.
- ElamustejanuMadal 9 / 20
Selle skaala kõrge skooriga inimestel hakkab ilma tugeva stimulatsioonita kiiresti igav. Nad armastavad säravaid tulesid ning sagimist ja melu. Nad võtavad tõenäoliselt riske ja otsivad põnevust. Madala skooriga inimesed tunnevad end müras ja möllus ülekoormatuna ega otsi põnevuselamusi.
- RõõmsameelsusMadal 7 / 20
See skaala mõõdab positiivset meeleolu ja tundeid, mitte negatiivseid emotsioone (mis kuuluvad neurootilisuse valdkonda). Kõrge skooriga inimesed kogevad tavaliselt mitmesuguseid positiivseid tundeid, sealhulgas õnne, entusiasmi, optimismi ja rõõmu. Madala skooriga inimesed ei ole sellisele energilisele ja ülevale meeleolule nii altid.
Meeldivus
Kõrge91 / 120 · 70%
Sinu kõrge skoor skaalal „Meeldivus“ näitab tugevat huvi teiste vajaduste ja heaolu vastu. Sa oled meeldiv, kaastundlik ja koostööaldis.
Meeldivus peegeldab individuaalseid erinevusi selles, kui tähtsaks peetakse koostööd ja sotsiaalset harmooniat. Meeldivad inimesed hindavad teistega hästi läbisaamist.
Loe selle omaduse kohta lähemalt
Seetõttu on nad arvestavad, sõbralikud, helded, abivalmid ja valmis teiste nimel oma huvides järele andma. Meeldivatel inimestel on ka optimistlik vaade inimloomusele. Nad usuvad, et inimesed on põhiolemuselt ausad, korralikud ja usaldusväärsed.
Vähem meeldivad inimesed seavad omakasu teistega läbisaamisest kõrgemale. Üldiselt ei hooli nad eriti teiste heaolust ja seetõttu ei kipu nad teiste nimel pingutama. Vahel teeb skeptilisus teiste motiivide suhtes nad kahtlustavaks, ebasõbralikuks ja koostööd vältivaks.
Meeldivus on populaarsuse saavutamisel ja hoidmisel ilmselgelt kasulik. Meeldivaid inimesi sallitakse rohkem kui vähem meeldivaid. Teisalt ei ole meeldivusest kasu olukordades, mis nõuavad karme või täiesti objektiivseid otsuseid. Vähem meeldivatest inimestest võivad saada suurepärased teadlased, kriitikud või sõdurid.
Alaskaalad
- UsaldusKeskmine 12 / 20
Kõrge usaldusega inimene eeldab, et enamik inimesi on õiglased, ausad ja heade kavatsustega. Madala usaldusega inimesed näevad teisi isekate, salalike ja potentsiaalselt ohtlikena.
- MoraalsusKõrge 17 / 20
Selle skaala kõrge skooriga inimesed ei näe teistega suheldes vajadust teeselda ega manipuleerida ning on seetõttu avameelsed, otsekohesed ja siirad. Madala skooriga inimesed usuvad, et teatud määral petmist on suhetes vaja. Inimestel on selle skaala otsekoheste kõrge skooriga inimestega suhteliselt lihtne läbi saada. Vähem otsekoheste madala skooriga inimestega on neil üldiselt raskem läbi saada. Tuleb rõhutada, et madala skooriga inimesed ei ole põhimõttelagedad ega ebamoraalsed; nad on lihtsalt ettevaatlikumad ja vähem valmis kogu tõde avalikult välja ütlema.
- AltruismKõrge 15 / 20
Altruistlikud inimesed tunnevad teiste aitamisest tõelist rahuldust. Seetõttu on nad üldiselt valmis abivajajaid aitama. Altruistlike inimeste jaoks on teiste heaks tegutsemine pigem eneseteostus kui eneseohverdus. Madala skooriga inimestele ei meeldi abivajajate aitamine eriti. Abipalved tunduvad neile pigem koormana kui eneseteostuse võimalusena.
- KoostööKeskmine 14 / 20
Selle skaala kõrge skooriga inimesed ei salli vastasseise. Nad on täiesti valmis kompromisse tegema või oma vajadustest loobuma, et teistega hästi läbi saada. Madala skooriga inimesed kipuvad oma tahtmise saamiseks teisi pigem survestama.
- TagasihoidlikkusKõrge 16 / 20
Selle skaala kõrge skooriga inimestele ei meeldi väita, et nad on teistest paremad. Mõnel juhul võib see hoiak tuleneda madalast enesekindlusest või enesehinnangust. Siiski peavad ka mõned kõrge enesehinnanguga inimesed kiitlemist sobimatuks. Neid, kes on valmis end teistest paremaks nimetama, peavad teised sageli ebameeldivalt ülbeks.
- KaastunneKõrge 17 / 20
Selle skaala kõrge skooriga inimesed on pehme südamega ja kaastundlikud. Nad tunnevad teiste valu kaasa ja neid on lihtne haletsema panna. Madala skooriga inimesi inimlik kannatus nii tugevalt ei puuduta. Nad on uhked selle üle, et teevad mõistusel põhinevaid objektiivseid otsuseid. Neile on tõde ja erapooletu õiglus tähtsamad kui halastus.
Neurootilisus
Madal54 / 120 · 31%
Sinu skoor skaalal „Neurootilisus“ on madal, mis näitab, et sa oled erakordselt rahulik, tasakaalukas ja kõigutamatu. Sa ei reageeri tugevate emotsioonidega isegi olukordades, mida enamik inimesi kirjeldaks stressirohkena.
Neurootilisus tähendab kalduvust kogeda negatiivseid tundeid.
Loe selle omaduse kohta lähemalt
Freud kasutas algselt terminit „neuroos“, et kirjeldada seisundit, mida iseloomustavad vaimne pinge, emotsionaalne kannatus ja suutmatus elu tavaliste nõudmistega tõhusalt toime tulla. Ta väitis, et igaühel on mõningaid neuroosi tunnuseid, kuid me erineme kannatuse määra ja konkreetsete sümptomite poolest. Tänapäeval tähendab neurootilisus kalduvust kogeda negatiivseid tundeid.
Kõrge neurootilisuse skooriga inimesed võivad kogeda peamiselt ühte kindlat negatiivset tunnet, näiteks ärevust, viha või masendust, kuid tõenäoliselt kogevad nad neist mitut.
Kõrge neurootilisusega inimesed on emotsionaalselt reaktiivsed. Nad reageerivad emotsionaalselt sündmustele, mis enamikku inimesi ei mõjutaks, ja nende reaktsioonid on tavalisest tugevamad. Nad tõlgendavad tavalisi olukordi tõenäolisemalt ohtlikena ja väikseid tagasilööke lootusetult raskena.
Nende negatiivsed emotsionaalsed reaktsioonid kipuvad kestma ebatavaliselt kaua, mis tähendab, et nad on sageli halvas tujus. Need raskused emotsioonide reguleerimisel võivad vähendada võimet selgelt mõelda, otsuseid langetada ja stressiga tõhusalt toime tulla.
Alaskaalad
- ÄrevusKeskmine 10 / 20
Ärevate inimeste aju „võitle või põgene“ süsteem käivitub liiga kergesti ja liiga sageli. Seetõttu tunnevad kõrge ärevusega inimesed sageli, et midagi ohtlikku on kohe juhtumas. Nad võivad karta kindlaid olukordi või olla lihtsalt üldiselt kartlikud. Nad tunnevad end pinges, rahutu ja närvilisena. Madala ärevusega inimesed on üldiselt rahulikud ja kartmatud.
- VihaMadal 7 / 20
Kõrge viha skooriga inimesed saavad raevu, kui asjad ei lähe nii, nagu nad tahavad. Nad on tundlikud õiglase kohtlemise suhtes ning tunnevad pahameelt ja kibestumist, kui neile tundub, et neid petetakse. See skaala mõõdab kalduvust vihastuda; see, kas inimene oma ärritust ja vaenulikkust ka välja näitab, sõltub tema meeldivuse tasemest. Madala skooriga inimesed ei vihastu sageli ega kergesti.
- DepressiivsusMadal 6 / 20
See skaala mõõdab kalduvust tunda kurbust, rusutust ja lootusetust. Kõrge skooriga inimestel napib energiat ja neil on raske tegevusi alustada. Madala skooriga inimesed on sellistest masendavatest tunnetest tavaliselt vabad.
- EbakindlusKeskmine 11 / 20
Ebakindlad inimesed on tundlikud selle suhtes, mida teised neist arvavad. Mure tagasilükkamise ja naeruvääristamise pärast paneb nad end teiste seas häbelikult ja ebamugavalt tundma. Nad satuvad kergesti piinlikkusse ja tunnevad sageli häbi. Nende hirm, et teised neid kritiseerivad või nende üle naeravad, on liialdatud ja ebarealistlik, kuid nende kohmetus ja ebamugavus võivad muuta need hirmud isetäituvaks ennustuseks. Madala skooriga inimesi seevastu ei vaeva ekslik mulje, et kõik neid jälgivad ja hindavad. Nad ei tunne end suhtlusolukordades närviliselt.
- MõõdutundetusKeskmine 10 / 20
Mõõdutundetud inimesed tunnevad tugevaid ihasid ja tunge, millele neil on raske vastu panna. Nad kipuvad keskenduma pigem lühiajalistele naudingutele ja tasudele kui pikaajalistele tagajärgedele. Madala skooriga inimesed ei koge tugevaid vastupandamatuid ihasid ja seetõttu ei kiusa neid liialdamine.
- HaavatavusKeskmine 10 / 20
Haavatavuse skaalal kõrge skooriga inimesed kogevad surve või stressi all paanikat, segadust ja abitust. Madala skooriga inimesed tunnevad end stressiolukorras tasakaalukama, enesekindlama ja selgema peaga.