Avatus kogemustele

Avatus kogemustele kirjeldab mõtlemisstiili mõõdet, mis eristab kujutlusvõimelisi ja loovaid inimesi maalähedastest ja tavapärast eelistavatest inimestest.

Avatud inimesed on intellektuaalselt uudishimulikud, hindavad kunsti ja on ilu suhtes tundlikud. Võrreldes suletumate inimestega on nad oma tunnetest tavaliselt teadlikumad. Nad kipuvad mõtlema ja tegutsema omanäoliselt ega hooli alati tavadest. Intellektuaalid saavad avatuse skaalal enamasti kõrge skoori, mistõttu on seda tegurit nimetatud ka kultuuriks või intellektiks.

Siiski on intellekti kõige õigem pidada vaid üheks kogemustele avatuse tahuks. Avatuse skoorid on haridusaastate ja tavapäraste intelligentsustestide tulemustega seotud üsna nõrgalt.

Avatud mõtlemisstiili teine tunnus on võime mõelda sümbolite ja abstraktsioonidega, mis on konkreetsest kogemusest kaugel. Olenevalt inimese konkreetsetest vaimsetest võimetest võib see sümboliline mõtlemine väljenduda matemaatilise, loogilise või geomeetrilise mõtlemisena, keele kunstilise ja metafoorse kasutamisena, muusika loomise või esitamisena või mõnes paljudest kujutavatest või etenduskunstidest.

Madala avatuse skooriga inimestel on tavaliselt kitsad ja tavapärased huvid. Nad eelistavad lihtsat, otsekohest ja ilmselget keerulisele, mitmetähenduslikule ja peenele. Kunsti ja teadust võivad nad vaadata kahtlustavalt, pidades neid arusaamatuks või praktilise kasuta. Suletumad inimesed eelistavad tuttavat uudsele; nad on konservatiivsed ja muutustele vastu.

Psühholoogid, kes on sageli ise kogemustele avatud, esitavad avatust tihti tervislikuma või küpsemana. Tegelikult on avatud ja suletud mõtlemisstiil kasulikud erinevates keskkondades. Avatud inimese intellektuaalne stiil võib hästi sobida professorile, kuid uuringud on näidanud, et suletum mõtlemine on seotud paremate töötulemustega politseitöös, müügis ja mitmel teenindusalal.

Kujutlusvõime

Kujutlusvõimeliste inimeste jaoks on päris maailm sageli liiga lihtne ja tavaline. Selle skaala kõrge skooriga inimesed kasutavad fantaasiat, et luua rikkam ja huvitavam maailm. Madala skooriga inimesed on pigem faktide kui fantaasia poole kaldu.

Kunstihuvi

Selle skaala kõrge skooriga inimesed armastavad ilu nii kunstis kui ka looduses. Kunsti- ja looduselamused haaravad neid kergesti kaasa ning nad süvenevad neisse täielikult. Neil ei ole tingimata kunstilist ettevalmistust ega annet, kuigi paljudel on. Selle skaala määravad tunnused on huvi loodusliku ja inimloodud ilu vastu ning oskus seda hinnata. Madala skooriga inimestel puudub esteetiline tundlikkus ja huvi kunsti vastu.

Emotsionaalsus

Kõrge emotsionaalsusega inimestel on hea ligipääs oma tunnetele ja nad on neist teadlikud. Madala skooriga inimesed on oma tunnetest vähem teadlikud ega kipu oma emotsioone avalikult väljendama.

Seiklushimu

Kõrge seiklushimuga inimesed tahavad innukalt proovida uusi tegevusi, reisida võõrastesse maadesse ja kogeda erinevaid asju. Tuttav ja rutiinne tundub neile igav ning nad valivad koju uue tee lihtsalt sellepärast, et see on teistsugune. Madala skooriga inimesed tunnevad end muutuste juures tavaliselt ebamugavalt ja eelistavad tuttavat rutiini.

Intellekt

Intellekt ja kunstihuvi on kogemustele avatuse kaks kõige olulisemat ja kesksemat tahku. Kõrge intellekti skooriga inimesed armastavad ideedega mängida. Nad on avatud uutele ja ebatavalistele ideedele ning neile meeldib intellektuaalsetel teemadel vaielda. Nad naudivad mõistatusi, nuputamisülesandeid ja ajuragistamist. Madala skooriga inimesed eelistavad tegeleda pigem inimeste või asjade kui ideedega. Intellektuaalseid harjutusi peavad nad ajaraiskamiseks. Intellekti ei tohiks samastada intelligentsusega. Intellekt on mõtlemisstiil, mitte vaimne võimekus, kuigi kõrge intellekti skooriga inimesed saavad standardsetes intelligentsustestides veidi paremaid tulemusi kui madala skooriga inimesed.

Liberaalsus

Psühholoogiline liberaalsus tähendab valmisolekut seada kahtluse alla autoriteete, tavasid ja traditsioonilisi väärtusi. Äärmuslikul kujul võib psühholoogiline liberaalsus väljenduda isegi otsese vaenulikkusena reeglite vastu, kaastundena seaduserikkujate suhtes ning armastusena mitmetähenduslikkuse, kaose ja korratuse vastu. Psühholoogilised konservatiivid eelistavad turvalisust ja stabiilsust, mida pakub traditsioonidest kinnipidamine. Psühholoogiline liberaalsus ja konservatiivsus ei ole sama mis poliitilised eelistused, kuid kallutavad inimesi kindlasti teatud erakondade poole.