Nii näeb võrdlus välja.

Avatud inimesed on intellektuaalselt uudishimulikud, hindavad kunsti ja on ilu suhtes tundlikud. Võrreldes suletumate inimestega on nad oma tunnetest tavaliselt teadlikumad. Nad kipuvad mõtlema ja tegutsema omanäoliselt ega hooli alati tavadest. Intellektuaalid saavad avatuse skaalal enamasti kõrge skoori, mistõttu on seda tegurit nimetatud ka kultuuriks või intellektiks.

Siiski on intellekti kõige õigem pidada vaid üheks kogemustele avatuse tahuks. Avatuse skoorid on haridusaastate ja tavapäraste intelligentsustestide tulemustega seotud üsna nõrgalt.

Avatud mõtlemisstiili teine tunnus on võime mõelda sümbolite ja abstraktsioonidega, mis on konkreetsest kogemusest kaugel. Olenevalt inimese konkreetsetest vaimsetest võimetest võib see sümboliline mõtlemine väljenduda matemaatilise, loogilise või geomeetrilise mõtlemisena, keele kunstilise ja metafoorse kasutamisena, muusika loomise või esitamisena või mõnes paljudest kujutavatest või etenduskunstidest.

Madala avatuse skooriga inimestel on tavaliselt kitsad ja tavapärased huvid. Nad eelistavad lihtsat, otsekohest ja ilmselget keerulisele, mitmetähenduslikule ja peenele. Kunsti ja teadust võivad nad vaadata kahtlustavalt, pidades neid arusaamatuks või praktilise kasuta. Suletumad inimesed eelistavad tuttavat uudsele; nad on konservatiivsed ja muutustele vastu.

Psühholoogid, kes on sageli ise kogemustele avatud, esitavad avatust tihti tervislikuma või küpsemana. Tegelikult on avatud ja suletud mõtlemisstiil kasulikud erinevates keskkondades. Avatud inimese intellektuaalne stiil võib hästi sobida professorile, kuid uuringud on näidanud, et suletum mõtlemine on seotud paremate töötulemustega politseitöös, müügis ja mitmel teenindusalal.

Impulsid ei ole iseenesest halvad. Vahel nõuab ajapuudus kiiret otsust ja esimese impulsi järgi tegutsemine võib olla igati tõhus. Ka mängu, mitte töö ajal võib spontaanne ja impulsiivne käitumine olla lõbus. Impulsiivseid inimesi võivad teised näha värvikate, lõbusate ja veidi pööraste seltsilistena.

Siiski võib impulsside järgi tegutsemine mitmel moel pahandusi tuua. Mõned impulsid on antisotsiaalsed. Kontrollimatud antisotsiaalsed teod ei kahjusta mitte ainult teisi ühiskonnaliikmeid, vaid võivad tuua kaasa ka kättemaksu nende toimepanija vastu. Teine probleem impulsiivsete tegudega on see, et need annavad sageli kohese rahulduse, kuid soovimatud pikaajalised tagajärjed. Näiteks liigne seltsielu, mis viib töökoha kaotuseni, solvang, mis lõhub olulise suhte, või naudingut pakkuvad uimastid, mis lõpuks tervise hävitavad.

Impulsiivne käitumine, isegi kui see pole tõsiselt kahjulik, vähendab inimese tõhusust märkimisväärselt. Impulsiivselt tegutsedes ei kaaluta teisi võimalikke tegutsemisviise, millest mõni oleks olnud targem kui impulsiivne valik. Impulsiivsus viib inimese ka kõrvale projektidest, mis nõuavad korrastatud sammude või etappide jada. Seetõttu jäävad impulsiivse inimese saavutused väikeseks, hajusaks ja ebaühtlaseks.

Intelligentsuse tunnus, mis võib-olla eristab inimest varasematest eluvormidest, on võime enne impulsi järgi tegutsemist mõelda tulevastele tagajärgedele. Arukas tegutsemine hõlmab pikaajaliste eesmärkide kaalumist, nendeni viivate teede korraldamist ja planeerimist ning eesmärkide poole püsimist vaatamata hetkelistele vastupidistele impulssidele. Mõtet, et intelligentsus sisaldab impulsside kontrolli, võtab hästi kokku sõna „ettenägelikkus“, mida kasutatakse ka kohusetundlikkuse valdkonna alternatiivse nimetusena. Ettenägelik inimene on ühtaegu tark ja ettevaatlik.

Kohusetundlikkuse skaalal kõrge skooriga inimesi peavad teised tõepoolest intelligentseks. Kõrge kohusetundlikkuse eelised on ilmsed. Kohusetundlikud inimesed hoiavad pahandustest eemale ja saavutavad sihikindla planeerimise ja visadusega palju. Teised peavad neid ka arukaks ja usaldusväärseks. Negatiivne külg on see, et nad võivad olla sundperfektsionistid ja töönarkomaanid. Lisaks võivad äärmiselt kohusetundlikud inimesed tunduda kuivade ja igavatena.

Vähem kohusetundlikke inimesi võidakse kritiseerida ebausaldusväärsuse, ambitsioonipuuduse ja raamidest väljumise pärast, kuid nad kogevad palju lühikesi naudinguid ja neid ei nimetata kunagi kuivikuteks.

Ekstravertidele meeldib olla inimeste seas, nad on energiat täis ja kogevad sageli positiivseid emotsioone. Nad kipuvad olema entusiastlikud ja tegutsemisele orienteeritud inimesed, kes ütlevad põnevatele võimalustele tõenäoliselt „Jah!“ või „Lähme!“. Seltskonnas meeldib neile rääkida, ennast kehtestada ja tähelepanu tõmmata.

Introvertidel puudub ekstravertide elevus, energia ja aktiivsus. Nad on pigem vaiksed, tagasihoidlikud, kaalutlevad ja seltsielust eemale hoidvad. Nende vähest sotsiaalset osalust ei tohiks tõlgendada häbelikkuse või masendusena; introvert vajab lihtsalt vähem stimulatsiooni kui ekstravert ja eelistab olla üksi.

Introverdi iseseisvust ja reserveeritust peetakse vahel ekslikult ebasõbralikkuseks või kõrkuseks. Tegelikult ei otsi kõrge meeldivuse skooriga introvert ise teiste seltsi, kuid on üsna meeldiv, kui temaga suhtlema asutakse.

Seetõttu on nad arvestavad, sõbralikud, helded, abivalmid ja valmis teiste nimel oma huvides järele andma. Meeldivatel inimestel on ka optimistlik vaade inimloomusele. Nad usuvad, et inimesed on põhiolemuselt ausad, korralikud ja usaldusväärsed.

Vähem meeldivad inimesed seavad omakasu teistega läbisaamisest kõrgemale. Üldiselt ei hooli nad eriti teiste heaolust ja seetõttu ei kipu nad teiste nimel pingutama. Vahel teeb skeptilisus teiste motiivide suhtes nad kahtlustavaks, ebasõbralikuks ja koostööd vältivaks.

Meeldivus on populaarsuse saavutamisel ja hoidmisel ilmselgelt kasulik. Meeldivaid inimesi sallitakse rohkem kui vähem meeldivaid. Teisalt ei ole meeldivusest kasu olukordades, mis nõuavad karme või täiesti objektiivseid otsuseid. Vähem meeldivatest inimestest võivad saada suurepärased teadlased, kriitikud või sõdurid.

Freud kasutas algselt terminit „neuroos“, et kirjeldada seisundit, mida iseloomustavad vaimne pinge, emotsionaalne kannatus ja suutmatus elu tavaliste nõudmistega tõhusalt toime tulla. Ta väitis, et igaühel on mõningaid neuroosi tunnuseid, kuid me erineme kannatuse määra ja konkreetsete sümptomite poolest. Tänapäeval tähendab neurootilisus kalduvust kogeda negatiivseid tundeid.

Kõrge neurootilisuse skooriga inimesed võivad kogeda peamiselt ühte kindlat negatiivset tunnet, näiteks ärevust, viha või masendust, kuid tõenäoliselt kogevad nad neist mitut.

Kõrge neurootilisusega inimesed on emotsionaalselt reaktiivsed. Nad reageerivad emotsionaalselt sündmustele, mis enamikku inimesi ei mõjutaks, ja nende reaktsioonid on tavalisest tugevamad. Nad tõlgendavad tavalisi olukordi tõenäolisemalt ohtlikena ja väikseid tagasilööke lootusetult raskena.

Nende negatiivsed emotsionaalsed reaktsioonid kipuvad kestma ebatavaliselt kaua, mis tähendab, et nad on sageli halvas tujus. Need raskused emotsioonide reguleerimisel võivad vähendada võimet selgelt mõelda, otsuseid langetada ja stressiga tõhusalt toime tulla.